Mitmed kliendid on küsinud, kuidas hapusaia säilitada pikemalt, kui seda paari päevaga ära süüa ei jõua. Oluline on, et sai oleks enne sügavkülma panekut täielikult jahtunud.

Meetod 1: Viilutatud hapusai rösterisse

Kui ei suuda pätsi korraga ära süüa või tahad saiast lihtsalt väikese pausi teha, aga saia on üle, siis sobib see viis kõige paremini.

Lõika sai pooleks.

Lõika sai viiludeks.

Pane iga viilu vahele küpsetuspaber. See on oluline, et viilud üksteise külge ei külmuks.

Pane sai kilekotti või kaanega karpi ja tõsta sügavkülma.

Nüüd saad vajadusel võtta ühe viilu korraga ja panna selle rösterisse, kas sulatusprogrammiga või röstida krõbedaks. Kui rösterit ei ole, saad viilu röstida ka pannil madalal kuumusel. Õli ei pea lisama, lihtsalt röstid.

See on hea ja kiire valik. Hapusai on pikalt olemas ning värsket ei pea kohe ära sööma. Ootamatutele külalistele saab ka alati midagi head pakkuda.

Meetod 2: Terve päts, ahjumeetod

Kui tahad tervet hapusaia korraga kasutusele võtta.

Võta sai välja ja lase toatemperatuuril umbes 2–4 tundi sulada. Kui sai on sulanud, tee päts kraani all kergelt märjaks, sest vesi aitab koorikul uuesti krõbedaks muutuda.

Pane sai 180-kraadisesse ahju otse restile. Küpseta 10–15 minutit, siis võta välja ja lase 10 minutit jahtuda. Tulemus on täpselt nagu värske sai.

Meetod 3: Kui ei ole aega oodata

Kuumuta ahi 150 kraadini. Võta külmunud hapusai ja mässi tihedalt fooliumisse, see aitab saial seest üles sulada.

Küpseta fooliumis umbes 20 minutit, olenevalt saia suurusest.

Kui sai on sulanud, eemalda foolium, tõsta ahju temperatuur 200 kraadini ja küpseta veel 5 minutit või kuni koorik muutub krõbedaks.

Kui aus olla, siis enne kui grillil hea pitsa tegemise käppa sain, keerasin päris mitu pitsat lihtsalt nahka.

Alguses tegin pitsat tavalise söegrilli ja pitsakiviga. Pitsakivi oli söele üsna lähedal ja otsene kuumus tuli tugevalt alt. Tulemuseks oli üsna tihti pitsa, mille põhi kõrbes ära enne, kui pealmine osa korralikult valmis sai.

Ehk siis väljast vaadates tundus kõik nagu õige – grill kuumaks, pitsakivi sisse ja pitsa peale –, aga tulemus polnud ikka see, mida tahtsin.

Siis tuli minu ellu keraamikagrill.

Ja just siis sain aru, et probleem ei olnud ainult pitsas või tainas. Palju olulisem oli see, kuidas kuumus pitsani jõuab.

Deflektor muutis minu jaoks päris palju

Keraamikagrillil saab kasutada deflektorit ehk vaheplaati, mis asub söe ja pitsakivi vahel. See vähendab otsest kuumust pitsakivi all ja aitab kuumusel grilli sees ühtlasemalt jaotuda.

See oli minu jaoks üks suuremaid erinevusi võrreldes tavalise söegrilliga.

Varem jõudis kuumus pitsakivini väga otse alt. Deflektoriga jääb söe ja kivi vahele üks kiht, mis aitab otsest kuumust hajutada. Pitsa saab endiselt korralikult kuuma, aga pitsakivi ei saa alt enam sellist otserünnakut.

Sealt hakkasingi tasapisi oma grillipitsa tegemise loogikat paika saama.

Ja nüüd räägin, kuidas mina keraamikagrilli pitsa jaoks ette valmistan.

Kuidas valmistada keraamikagrill pitsa küpsetamiseks ette?

Hea pitsa tahab aega, eriti keraamikagrillil.

Minul kulub grilli pitsa jaoks korralikult ette valmistamiseks umbes 1,5 tundi. See võib alguses tunduda pikk aeg, aga olen aru saanud, et siin ei tasu kiirustada.

Kõigepealt süsi

Esimesena puhastan vana tuha välja, et grilli põhjas olevad õhuavad oleksid vabad.

Seejärel panen grilli veidi rohkem kui poole kolde ulatuses suuretükilist kvaliteetset grillsütt.

Teen sütesse väikese süvendi ja süütan söed 2–3 kohast.

Kui süsi on korralikult põlema hakanud, panen kohe sisse ka deflektori ja pitsakivi.

Ära aja temperatuuri liiga kiiresti üles

Alguses hoian õhuavad lahti, et süsi saaks korralikult põleda ja temperatuur hakkaks tõusma.

Kui temperatuur jõuab umbes 250 °C-ni, hakkan õhuavasid vaikselt sulgema.

Siin aga tuleb üks oluline asi ära öelda: ühte kindlat õhuavade asendit ei ole olemas.

Vähemalt mina ei ole seda leidnud.

Pidin oma grilliga katsetama ja jälgima, kuidas temperatuur muutub.

Näiteks ühel korral hakkasin 250 °C juures õhuavasid sulgema, aga temperatuur hakkas hoopis liiga palju langema. Tuli avasid jälle natuke rohkem lahti teha.

Teisel korral võis olukord olla vastupidine – kui avad liiga palju lahti jätta, tõuseb temperatuur liiga kiiresti.

Seega tasub oma grill ära õppida.

Kui õhuavad on liiga palju kinni, ei saa süsi piisavalt hapnikku ja temperatuur langeb. Kui need on liiga palju lahti, võib temperatuur liiga kiiresti üles minna.

Õige tasakaal tuleb leida katsetades ja termomeetrit jälgides.

Ära vaata ainult grilli termomeetrit

See on veel üks asi, millest ma alguses aru ei saanud.

Kui termomeeter näitab soovitud temperatuuri, ei tähenda see veel, et grill on pitsa jaoks valmis.

Ka deflektor, pitsakivi ja kogu grilli sisemus peavad korralikult läbi kuumenema.

Seetõttu lasen mina grillil rahulikult kuumaks minna ja kogu süsteemil enne pitsa peale panemist korralikult soojeneda.

Minul kulub selleks kokku umbes 1,5 tundi.

Mina küpsetan pitsat umbes 320 °C juures

Internetis võib leida palju õpetusi, kus soovitatakse pitsat küpsetada 400 °C või isegi kõrgemal temperatuuril.

Mina seda vajalikuks ei pea.

Olen oma grilliga jõudnud selleni, et umbes 320 °C juures küpseb minu pitsa paari minutiga.

Minu jaoks on see hea kompromiss: grill on piisavalt kuum, et pitsa kiiresti valmis saada, aga samal ajal on kuumust veel võimalik kontrollida.

Tulemuseks on mõnusalt krõbe põhi ja küpsenud servad, ilma et põhi selleks ajaks juba söestunud oleks.

Ja ausalt öeldes on see just see koht, kus ma ise lõpuks aru sain, et alati ei ole vaja taga ajada kõige kõrgemat võimalikku temperatuuri.

Olulisem on see, et grill ja kuumus oleksid kontrolli all.

Üks oluline ohutusnipp väga kuuma keraamikagrilli puhul

Kui grill on väga kuum, siis ära ava kaant järsult.

Ava kaas kõigepealt natuke, lase paar sekundit õhul liikuda ja alles siis ava täielikult.

Väga kuumas keraamikagrillis võib järsk hapniku juurdevool põhjustada tugeva leegipurske.

Seda tasub kindlasti meeles pidada, eriti kui alles alustad keraamikagrilliga.

Minu grillipitsa loogika lühidalt

Kui kogu minu senine kogemus üheks lihtsaks järjekorraks kokku võtta, siis näeb see välja umbes nii:

Veidi rohkem kui pool kollet sütt → süütan 2–3 kohast → deflektor ja pitsakivi kohe sisse → temperatuur rahulikult üles → umbes 250 °C juures hakkan õhuavasid sulgema → jälgin ja korrigeerin → umbes 320 °C → lasen grillil korralikult läbi kuumeneda → pitsa grillile.

Aga kõige tähtsam soovitus on minu meelest hoopis see:

ära võta minu õhuavade asendeid ega temperatuure absoluutse reeglina.

Iga grill käitub natuke erinevalt.

Katseta, jälgi termomeetrit ja õpi oma grilli tundma.

Minul ei õnnestunud see kindlasti esimesel korral.

Tegelikult ei õnnestunud mul päris mitu korda.

Aga kui need põhimõtted lõpuks paika saavad, muutub ka grillipitsa tegemine hoopis lihtsamaks ja korduvamaks.

Minu jaoks oli just keraamikagrill see, mis selle lõpuks võimalikuks tegi.

Ja kui pitsa küpseb umbes paari minutiga, põhi on mõnusalt krõbe ja servad kenasti küpsenud, siis on päris hea tunne küll.

Tahad proovida ka minu juuretisega pitsatainast?

Kui tahad ise proovida minu juuretisega pitsatainast, siis seda saab ka minult tellida.